Rahvuslike komiteede kõrval hakati 1945. aasta kevadest rajama ka kolme Balti riigi ühiseid esindusi, et tegeleda peamiselt toitlustamise, varustamise, majutamise ja tervishoiu küsimustega. Laagrites, kus tegutses Balti komitee, jäid selle kanda poliitilised küsimused, kultuurielu organiseerimine oli reeglina rahvuskomiteede ülesanne.

Augsburgis Hochfeldi laagris loodi Balti Komitee juulis 1945. Komitees oli igast rahvusest esimees ja üks liige. Augsburgi laager oli tähelepanuväärne Balti rahvaste koostöö edendaja, üks eestlasest Balti Komitee esimees ütles, et: „See oli omapärane laager nii organisatsiooni kui ka koostöö mõttes, – see oli Balti liit, nagu see kunagi ka peaks olema.“

Balti riikide üheks olulisimaks ühtse koostöö viljaks võib pidada Balti Ülikooli tegevust aastatel 1946–1949 Briti tsoonis, alguses Hamburgis, seejärel Pinnebergis. Ülikooli juhtisid president, asepresident ja kolm rektorit (igal rahvusel oma rektor). Ülikoolil oli kaheksa teaduskonda: filosoofia- ja filoloogiateaduskond, majandus- ja õigusteaduskond, matemaatika- ja loodusteaduskond, keemiateaduskond, põllumajandusteaduskond, arstiteaduskond, arhitektuuri- ja ehitusteaduskond, masinaehituse teaduskond. Esimese semestri lõpuks oli ülikoolis 1025 üliõpilast (neist 154 eestlast), ja õppejõude 131 (neist 25 eestlast). Kokku immatrikuleeriti ülikooli 2006 üliõpilast ning ülikooli lõpetas 79 üliõpilast, kellest 7 olid eestlased. Balti Ülikool pakkus õppejõududele ja teadlastele suurepärast võimalust jätkata võõrsile jõudes teadustööga ning aidata noorematel rahvuskaaslastel õpinguid jätkata või alustada. Tänu Saksa okupatsiooni ajal läbiviidud mobilisatsioonidele viibis Saksamaa tsoonides arvukalt noori, kel tuli värbamise tõttu ülikool kodumaal pooleli jätta.