Laagritesse kogunenud eestlased sisustasid oma päevi ka riiklike ja rahvakalendri pühade tähistamistega. Tähistamisele kuulusid nii mardi- ja kadripäev, küünlapäev, jaanipäev kui ta teised rahvakalendris eestlastele olulised päevad. Erilisteks kujunesid aga jõulud ning Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamised. Jõuludeks püüti organiseerida kõigile pagulaslaagrites viibivatele lastele ja haiglates või hooldusasutustes olnud rahvuskaaslastele midagi meelepärast. Toimusid jumalateenistused ja meenutati jõulude tähistamist kodumaal.

Poliitilist sõnumit kandsid vabariigi aastapäeva üritused. Selleks puhuks koostati rahvusliku sisuga näituseid, korraldati rahvusliku repertuaariga kontserte ja peeti aktuseid, kus lauldi isamaalisi laule. Saalid oli kaunistatud rahvuslike värvidega, toimusid pidulikud trikoloori heiskamised. Pea igas laagris kaunistasid selle päeva puhul seinu vaated Tallinnale (Tallinna siluett). Igas laagris oli oluliseks kaunistuselemendiks Pika Hermani torn, milles lehvis sinimustvalge lipp. Eesti eksiildiplomaadid ja ka suuremate laagrite Eesti komiteede juhid koostasid vabariigi aastapäeva puhul poliitilise sõnumiga teateid ja apelle, mis saadeti üle maailma olulisimate riikide valitsusjuhtidele. Kirjutistes anti ülevaade Eesti Vabariigi ajaloost, Teise maailmasõja ajal toimunud sündmustest Eesti pinnal ja hetkel valitsevast ebaõiglasest olukorrast Eestis NSV-s. Esitatud apellatsioonides pöörati tähelepanu erinevatele rahvusvahelistele kokkulepetele, mille järgi paluti abi ja toetust sõjaeelse olukorra taastamiseks.

Suurejooneliselt leidis Eesti Vabariigi aastapäev tähistamist kõigis suuremates pagulaslaagrites 1948. aastal, mil täitunuks 30 aastat Eesti riigi loomisest.