Põgenike hoolekanne

Teise maailmasõja ajal tegutses paralleelselt mitu organisatsiooni, mis tegeles võõrsile sattunud põgenike ja pagulaste probleemide lahendamisega. Kõige enam puutusid Eesti maapagulased laagrite loomise ajal Saksamaal kokku Ühinenud Rahvaste Abistamise ja Taastamise Administratsioon (The United Nations Relief and Rehabilitation Administration, UNRRA) ning liitlaste ekspeditsioonijõududega (Supreme Headquarters Allied Expeditionary Force, SHAEF). Vastavalt UNRRA ja SHAEFi vahel sõlmitud kokkuleppele tegutses UNRRA sõjaväevõimude patronaaži all. UNRRA pädevuses oli ametkonna varustamine, vabatahtlike organisatsioonide töö kooskõlastamine ja järelevalve, lisavarustuse (tubaka, maiustuste, õppevahendite, meelelahutuse) tagamine, teabekeskuse töö korraldamine ning vajaduse korral abi osutamine repatrieerimise juures, samuti pagulaste vastuvõtu korraldamine nende kodumaal. Hiljem pidi UNRRA hakkama toetama laagrielu vastavalt võimalustele.

UNRRA loomisel märgiti aga selle põhikirja, et UNRRA peamine eesmärk on lahendada Euroopas viibivate pagulaste probleemid nende repatrieerimise teel. See oli punkt, mis põhjustas palju probleeme just Eestist ja teistest Balti riikidest pärit pagulastele organisatsiooni tegevuse ajal. Pärast SHAEFi likvideerimist 1945. aasta juulis sõlmis UNRRA kahepoolse koostööleppe iga konkreetse tsooni sõjaväevõimudega. 1947. aasta keskpaigas UNRRA likvideeriti ning pagulaste hoolekande võttis üle Rahvusvaheline Põgenike organisatsioon (International Refugees Organisation, IRO), mille peamiseks ülesandeks sai igapäevase halduse korraldamise kõrval pagulaste ümberasumise organiseerimine järgmistesse riikidesse. Analüüsides rahvusvaheliste pagulasorganisatsioonide tööd ja tegevust Teise maailmasõja ajal ja sõjajärgsel perioodil, tuleb tunnistada, et sageli lahendati humanitaarprobleeme ajendatuna hoopis riikidevahelisest võimuvõitlusest. Paralleelselt abistas laagrites viibinuid apoliitiline Rahvusvaheline Punane Rist (International Red Cross). Saksamaa Nõukogude Liidu tsoonile ei laienenud ühegi organisatsiooni töö.

New Yorgis tegutseva Eesti Abi korraldatava annetuste kogumise lehed.
ERA.1622.2.61, lk 13–14 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)
Eesti Abistamise Komitee pöördumine Ameerika Ühendriikide presidendi Harry S. Trumani poole. 24. juuli 1948.
ERA.1622.2.61, lk 21–22 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga)

Võõrsile siirdumise algus

Pagulaslaagrid Saksamaal

Repatrieerimine

Skriinimine

Sõdurid Saksamaal

Põgenike hoolekanne

Lapsed pagulaslaagris

Kultuuri- ja sporditegevus

Haridus

Kirik

Arhiivid

Punane Rist Saksamaal

Noorteorganisatsioonid

Riigipühad

Riikluse esindajad – saadikud pagulaslaagris

Balti riikide ühtsus

Põgenike ümberasumine

Audiovisuaalne kroonika