Sõdurid Saksamaal
Suur osa 1944. aasta sügiseks Saksamaale jõudnud Eesti sõjaväelastest koondati 20. Eesti SS-diviisi, mis asus Neuhammeri õppelaagris ja tegutses kuni sõja lõpuni. Nimetatud diviis formeerus juba mais 1944 (20. Relva-SS-Grenaderidiviis) ja osales suvel lahingutes Narva all, Sinimägedes ning Emajõe rindel. Sügisel täiendati diviisi teiste eesti sõjaväeüksuste liikmetega. 1. oktoobril 1944 oli diviisis 11 000 meest. Väljaõppe järel, 1945. aasta jaanuaris saadeti üksus Sileesia rindele, kus asuti märtsini, seejärel paigutati diviis Tšehhimaale, kus osaleti lahingutes sõja lõpuni. Suur osa eestlastest, hinnanguliselt 6000 meest, langes Tšehhi partisanide või Punaarmee kätte.
20. Eesti SS-diviisi tagavararügement paigutati 1945. aasta veebruaris Taani, sõja lõpus andsid rügemendi mehed end vangi Briti vägedele Põhja-Saksamaal. Suurbritannia tsooni sõjavangilaagrites oli kokku umbes 3500 eestlast, suuremad laagrid asusid Ukleis, Zedelghemis, Putloses ja Neuengammes. Uklei laagri sulgemise järel viidi vangid üle Zedelghemi laagrisse, paljudel õnnestus teel põgeneda ja tänu Lüübeki Eesti Komiteele said sõjaväelastest pagulased DP staatuse ja nad paigutati Arnimsruhe laagrisse. Zedelghemi vangilaager hõlmas SS-väeosades teeninuid, suuremal määral oli selles laagris lätlasi (14 000), eestlasi oli laagris 2747, leedulasi 1600. Neuengamme oli Saksamaa SS-üksuste interneerimislaager, kus viibis arvukalt eesti ohvitsere. Laager oli tuntud karmi korra ja kehvade elutingimuste poolest, 1945. aasta augustis viidi sealsed eestlased üle Uklei laagrisse. Sellega näitasid Briti tsooni esindajad üles head tahet, vabastades ohvitserid võrdselt tavasõduritega. Ameerika Ühendriikide Darmstadti laagri 120 eesti ohvitseri hoiti aga laagris kuni Nürnbergi sõjakuritegude kohtu otsuseni novembris 1946.
Ameerika Ühendriikide tsooni vangilaagrites oli umbes 750 eestlast. Arvukamalt oli eestlasi Regensburgis (üle 300), Auerbachis (umbes 150) ja Darmstadtis (ligi 100). Prantsusmaa tsooni vangilaagrites oli eestlasi vähem, näiteks Cherbourgis 73, Maillys 60 ja Marseilles 45. Prantsusmaa andis eestlastest sõjavange kõige enam NSV Liidule välja, samuti oli seal vangistuse aeg kõige pikem ning eestlastest vange kasutati füüsiliselt rasketel kaevandus- ja põllutöödel.
Ajavahemikul 1946. aasta juulist 1947. aastani loodi Ühendriikide tsoonis 22 Balti kompaniid, mis jaotati rahvuse alusel Eesti, Läti ja Leedu üksusteks. Pakkumine liituda Balti vahi- ja töökompaniiga (Baltic Guard) andis endistele sõjavangidele lootuse saada tagasi kaotatud inimõigused, ent sellest isegi olulisemaks sai seik, et USA sõjaväevõimude alluvusse kuuludes tekkis endistel Saksa relvajõududes teeninutel mingigi kindlustunne tuleviku ees. Kokku formeeriti eestlastest neli vahikompaniid ning viis töökompaniid, kuhu võis kuuluda ligikaudu 5000 meest.
 |
Peakonsul Johannes Kaivu kiri eksiilvalitsuse peaministrile August Reile, kus kirjeldatakse pagulasdiplomaatide samme Saksa armees teeninud Eesti sõjameeste olukorra selgitamiseks. 4. veebruar 1948. ERA.1608.2.1640, lk 7 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga) |
| 19.–20. juulil 1948 Mannheim-Kaefertalis toimunud Balti Tööteenistuse konverentsi tulemuste raport ja kokkuvõtted koos eesti, läti ja leedu esindajate allkirjadega. ERA.1608.2.1640, lk 56–58 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga) |
|
| Balti Tööteenistuse konverentsist osavõtjad, 19.–20. juuli 1948. ERA.1608.2.1640, lk 65–66 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga) |
|
 |
Major Verner Puuranna pöördumine Balti Vahi- ja Töökompanii ohvitseride ja alluvate poole seoses emigreerumisega Austraaliasse. 19. august 1948. ERA.1608.2.1640, lk 91 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga) |
| Ühendriikide tsooni Eestlaste Keskkomitee abiesimees Elias Kasak kirjeldab pagulaskomisjoni koordinaatorile Aleksander Squadrillile Teise maailmasõja ajal Saksa armee- või tööteenistusse sunnitud meeste raskusi emigreerumisel Ühendriikidesse ja pagulasstaatuse saamisel. 9. november 1949, Geislingen. ERA.1608.2.1640, lk 190–191 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga) |
|
 |
30. augustil 1950 Eesti Abistamise Komitee poolt Ühendriikide pagulaskomisjoni liikmetele Washingtonis saadetud protest endiste eesti sõjameeste piiratud emigratsioonivõimaluste üle. ERA.1608.2.1641, lk 83 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga) |
 |
Ühendriikide pagulaskomisjon esimees Harry Rosenfield teatab 13. septembril 1950 peakonsul Johannes Kaivule seadusemuudatust, mille alusel otsustati käsitleda balti leegionäre erinevalt Saksamaa SS-üksustes teeninud sõduritest vastavalt nende individuaalsetele teenetele. ERA.1608.2.1641, lk 87 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga) |
| Eesti Võitlejate Ühingu Saksamaal 1950. aasta peakoosolekul vastu võetud resolutsioon eesti pagulaste õiguste kaitseks. Resolutsioon saadeti Eesti peakonsulaati New Yorgis selle edasiseks levitamiseks. ERA.1608.2.1641, lk 131–133 (digiteeritud, www.ra.ee/saaga) |
